Stressisöömine ei võta tavaliselt stressi maha ja kui seda liiga sageli teha, võib see ka kilosid juurde võtta. Siin on mõned näpunäited selle harjumuse ületamiseks.
Emotsionaalne söömine: see juhtub
Emotsionaalne söömine juhtub aeg-ajalt paljudega meist. Võib-olla olete pärast ebatavaliselt rasket päeva ennast kausi jäätisega turgutanud või oma parima sõbra taldrikult mõned friikartulid katastroofilist kohtingut kokku võttes. Aga kui emotsionaalne söömine läheb käest ära – kui söömine on esimene ja levinum reaktsioon negatiivsetele mõtetele ja tunnetele –, on aeg teha kokkuvõtteid.
Kas see on emotsionaalne või füüsiline nälg?
On vähe märke, mis aitavad teil eristada emotsionaalset nälga/stressisöömist tõelisest füüsilisest näljast.
- Emotsionaalne stress söömine tekib tavaliselt ootamatult. Te hakkate tundma stressi või pinget, ja vat! Sa ihkad nachosid. Teisest küljest kipub füüsiline nälg tasapisi peale tulema. Te hakkate tundma nälga, kuid võite söömisega oodata, mis annab teile aega targalt valida ja nälga rahuldada millegi teile sobivaga.
- Stressirohke söömine põhjustab tavaliselt iha magusa, rasvase ja kõrge kalorsusega – ja sageli väga spetsiifilise – toidu järele (mitte lihtsalt “šokolaadi”, vaid “viil kolmekihilise fudge koogi”).
- Kui teie füüsiline nälg on rahuldatud ja kõht on mõnusalt täis, on see signaal, et olete saanud küllalt ja kipute söömise lõpetama. Kuid kui emotsioonid juhivad, on lihtne ignoreerida seda, mida teie kõht teile ütleb.
- Stress-söömine võib hetkeks tuju tõsta – siis sama kiiresti saabub häbi ja süütunne. Teisest küljest, kui lõpetad eine, mis katab füüsilist nälga, ei tunne sa tavaliselt pärast söömise pärast süüdi.
Näpunäiteid stressist tingitud söömiskäitumisega toimetulemiseks
- Pidage toidupäevikut – toidupäevik võib tõesti aidata teil näha, mis teie söömisstressi põhjustab. Iga kord, kui tunnete vajadust süüa, märkige üles, kui näljane olete skaalal 1–10 (1 = ma olen näljast minestatud; 10 = olen nii täis, et pean riided lahti võtma).
- Olge oma tunnete pärusmaa – teate, et emotsioonid on teie stressisöömise käivitajad, miks siis mitte tunnistada neid? Mõnikord on hea olla vihane või üksildane või igav. Tunded võivad olla ebameeldivad, kuid mitte ohtlikud.
- Töötage oma toimetulekuoskustega – kui stress tabab, proovige endalt küsida: “Mis on halvim, mis juhtub, kui ma ei söö?”. Jah, teie stressitase võib veidi tõusta, kuid tunne läheb üle. Harjutage oma emotsioone taluma.
- Leidke söömisele alternatiive – leidke mõni hetk oma tunnete mõtisklemiseks ja mõelge, kuidas saaksite oma probleemi lahendada. Tehke nimekiri asjadest, mida saate söömise asemel teha, näiteks kõndida, muusikat kuulata või mediteerida.
- Vabanege oma halbadest harjumustest – Emotsionaalsed sööjad kinnitavad pidevalt ideed, et parim viis negatiivsete emotsioonide raviks on toit. Ja nagu teisedki halvad harjumused, juhtub stressiga söömine enne, kui olete jõudnud sellele mõelda. Seega peate oma halbadest harjumustest lahti õppima ja harjutama halva päeva saabudes tegema midagi muud peale söömise.
- Oota ära – stressisööjad kardavad sageli, et kui nad ei rahulda söögiisu, läheb isu ainult hullemaks. Kuid kui nad harjutavad viivitamistaktikat, on nad sageli üllatunud, et tung lihtsalt läheb üle.